Krüptovaluuta
See on kõige turvaliseim variant. Kasutaja rahakott ja võti hoitakse erilisel, selleks eesmärgiks spetsiaalselt välja toodetud elektroonikaseadmel. Kuna see on pahavarakindel ei ole võimalik selle seadme kuidagi häkkida https://clarityisjustsohip.com/. Seadmele kantakse krüptorahakoti andmeid ja siis on need seal väga hästi ja täiesti turvaliselt kaitstud. Turul pakutakse erinevaid selliseid seadmeid.
Pilvepõhise kaevandamise puhul tellitakse arvutustööd pilvepõhisest kaevandamisfarmist. Laias laastus seisneb pilvepõhine kaevandamine tavaliselt selles, et maksad selle eest, et keegi teine sinu nimel kaevandaks. Seetõttu võib pilvepõhisus hõlbustada kaevandamisprotsessi alustamist, kuna see ei vaja krüptovaluuta kaevandamiseks spetsiaalset riistvara. Lisaks rendivad kaevandajad arvutusvõimsust ettevõttelt, mis võib asuda kõikjal maailmas, mis tähendab, et pole ka elektriarvete kallinemist ega salvestusprobleeme. See variant on aga väga riskantne, kuna pole mingit garantiid, et saad oma investeeringult tulu. Paljud neist teenustest on osutunud isegi pettusteks.
Mis on krüpto kaevandamine? Nüüd sa tead. Teil võivad isegi sõrmed juba sügelema hakata, et seda ise proovida. Nii et vaatame riistvaravarustust ja vajalikke protseduure koduse kaevandamise käivitamiseks. Pane oma kirka valmis!
Krüptovaluuta maksustamine
Käesolevat juhendit uuendatakse ja parandatakse järjepidevalt, et arvestada EMTA poolt tehtud muudatusi ja uusi tehinguliike. Kui leiate vigu või aegunud teavet, siis oleme väga tänulikud, kui annate sellest teada, saates e-kirja aadressile
Допустим, если купить пакет Starter за €110, инвестор получит 1000 токенов. Далее пользователь может удвоить токены посредством сплита. Отметим, что эти токены – это ещё не основная монета (OneCoin), а простая внутриплатформенная единица.
Näiteks kui keegi ostab Bitcoini 10 000 dollari eest ja müüb 60 000 dollariga, teenib ta 50 000 dollarit kasumit. Olenemata sellest, kas teete raha välja või mitte, maksate selle kasumi pealt krüptovaluutaga kauplemise eest maksu.
Tänu uuele ELi direktiivile DAC8 on üsna tõenäoline, et Eesti Maksu- ja Tolliamet saab teada teie krüptotehingutest. Selle direktiivi kohaselt, mis jõustub 1. jaanuaril 2026, peavad kõik krüptovaluutaplatvormid jagama maksuametiga andmeid oma ELi klientide kauplemistegevuse kohta.
Oma deklaratsiooni jaoks peate teadma kahte vormi: Vorm A, mis on teie residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonivorm, ning kui olete kaevandanud krüptoraha, peate täitma ka Vormi E, residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tuluvormi.
Eesti krüptovaluuta
Krüptoraha digitaalsed alternatiivid tekkisid 1980. aastate alguses, kui Ameerika krüptograaf David Chaum leiutas algoritmi, mis on siiamaani kasutuses internetipõhisel krüpteerimisel. Algoritm lubas turvaliselt ja muutumatult edastada infot eri poolte vahel, mis on ka vundamendiks hiljem leiutatud elektroonilistele maksetele. Seda nimetati “pimedaks rahaks”.
Kahjuks ei saa me teha seda, mida me just näites tegime. EMTA on selgitanud, et peame arvutama kasumi/kahjumi soetamise alusel. Seega, kui müüme 2 ETH-i, mis on soetatud 2 tehinguga, peame arvutama kasumi või kahjumi iga soetamise kohta. Esiteks tekiks 1000 € kasumit esimese müüdud ETH-ga, seejärel 1000 € kahjumit teise müüdud ETH-ga. See 1000 € kahjum ei oma seega meie maksude puhul tähtsust.
Töötõendus (ingl proof-of-work) on esimene krüptovaluutas kasutusele võetud ajatembelduse tehnika. Kõige enamkasutatavad töötõenduse tehnikad põhinevad räsifunktsioonidel nagu SHA-256, X11, Scrypt ja Cryptonight.
Krüptorahaks (ka krüptovaluutaks) nimetatakse rahasüsteemi, mida traditsiooniliselt iseloomustab krüptograafilistel alustel üles ehitatud turvalisus, detsentraliseeritud isereguleeruv maksetesüsteem ning võrgu ja tarkvara läbipaistvus.
Krüptovaluutad eksisteerivad plokiahelal (ingl blockchain). Plokiahel on hajutatud andmebaas, mille andmete uuendamine toimub läbi matemaatilise konsensuse saavutamise algoritmi. Need andmed ehk plokid on omavahel ühendatud ja kaitstud krüptograafia abil. Seda võib pidada ka hajusraamatuks (ingl distributed ledger), ehk “hajussüsteemina teostatud ja plokiahela kujul esitatud elektrooniline arvestusraamat”. Harilikult sisaldab iga plokk viidet eelmisele plokile (räsi kujul), ajatemplit ja andmeid tehingute kohta. Oma loomult on plokiahelad vastupidavad andmete muutmisele, mis kindlustab üksmeele tehingute ajaloo ees. Plokis olevaid andmeid ei saa tagasiulatuvalt muuta, ilma kõigi sellele järgnevate plokkide muutmiseta, mis nõuab võrgu enamuse kokkumängu. Hajusraamatu kujul haldab seda tavaliselt võrdvõrk (ingl peer-to-peer network), mis kollektiivselt peab kinni plokkide valideerimise protokollist. See lahendab kordusmakse (ingl double-spending) probleemi, ilma et oleks vaja kasutada usaldusväärset võimuorganit või keskserverit. Plokiahel on näide hajus-andmetöötlusest.
Kui müüte krüptovaluutat, peate maksma tulumaksu müügihinna ja ostuhinna vahele jääva summa pealt. Kui tehingu sooritamisel tekib tasusid, saate need kulud kasumist maha arvata. Siiski ei saa maha arvata tekkinud kahjusid.
